Avalik õiguslike nõuete täitmisele esitamine toimub Eestis keskselt läbi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallatava infosüsteemi. Infosüsteem jagab riigi kasuks sissenõudmisele kuuluvaid nõudeid ametis olevate kohtutäiturite vahel võrdselt. See on ka põhjus, miks ühe ja sama võlgniku vastu suunatud riigi kasuks sissenõutavad nõuded võivad sattuda erinevate kohtutäiturite kätte.
Riik on üks suuremaid täitemenetluse teenuse kasutajaid. Nõuded suunavad täitmisele riigi asutused iseseisvalt peale vastava asutuse koostatud lahendi või ka riigi kasuks tehtud kohtulahendi jõustumist.
Olenevalt lahendi liigist on erinev ka lahendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaeg. Politseitrahvide tasumiseks on seadus kehtestanud lühema tähtaja – 10 päeva. Kriminaalasjas väljamõistetud rahalise karistuse ja muude sissenõuete täitmiseks on kehtestatud pikem tähtaeg – 60 kuni 90 päeva. Maksunõuete osas kehtib 30 päevane tähtaeg.
Politseitrahvide ja kriminaalasjas välja mõistetud sundraha, ekspertiisi tasude ja muude menetluskulude tasumiseks osamaksetega on riik kehtestanud korra, et seda tuleb taotleda kohtult. Kohtutäitur ei ole pädev antud asjades maksegraafikuid koostama.
Riigi kasuks täitemenetluse läbiviimisel arestib kohtutäitur samuti võlgniku kontod pankades, arestib sissetulekuid ja müüb vajadusel temale kuuluvat vara.
Karistuslikku iseloomu kandvad nõuded lõpevad võlgniku surmaga. Tsiviilhagid aeguvad aga 10 aasta jooksul täitemenetluse algatamisest.
Parkimist puudutavad KOV viivistasu otsused ei ole oma olemuselt trahvid vaid parkimise korraldamisest kogutav maks, mille aegumisele kohaldatakse 4 a aegumistähtaega.
Kohtutäituri teenus on tasuline. Kohtutäituri tasu suuruse ja tasu võtmise põhimõtete kohta loe täpsemalt siit.